top of page

OLULINE VÕTI TÕELISE ARMASTUSE KOGEMISEKS

Ilma andestuseta oleme nagu teelised, kes koguvad kõik kehvad kogemused kividena enda seljakotti. Ja ei pane neid kunagi maha. Mõni ime siis, et tunneme kurnatust ja väsimust – keha vajab, et me oskaksime oma stressid eemaldada. Kuidas seljakott maha panna, et tiivad tõesti kanda jakskaksid ja hing taas rõõmust hõisata saaks, seda saab aga õppida, harjutada ennast tulema tagasi tõelise iseenda olemusse, kes ei pea nimekirju eksimustest, valestitegemistest ja vanadest valudest.


On loomulik, et enda kaitseks oleme harjunud taolist arvepidamist enda sees pidama. Ja on ka loomulik, et me teeme kogemustest omad järeldused. Kui me aga näeme, et see kivikott õlul on liiga suureks koormaks, saame teha korrektuurid enda elus, ilma piinava sisetundeta. Andestamine ei tähenda, et me peaks kedagi heaks kiitma ja tagant õhutama, et tee veel. Vaid harutades ennast nendest karmatsüklitest lahti, tõuseb meie teadvus täiesti uuele tasandile ja me hakkame asju nägema täiesti uue nurga alt. Selleks on vaja aga osata oma sagedust tõsta.


Eriti tugevalt toovad meie valukohad üles just need, kes on meile kõige lähemal. Aga ega siis väikeste kiirakäärade pärast ei pea inimesi enda elust välja viskama. On ka lihtsam tee – nende lugudega kaasa minemine endas vabaks anda. Taoline vabastamine ongi andestamine. Andestan – annan kõik tagasi algallikale ja vabanen isiklikult võtmise koormast.


Kui on tunne, et vot tõesti ei saa ega taha enam mõne inimesega suhelda, siis nende vanade okaste südames kandmine võib aga uusi imelisi hingesid su elus kriipima hakata. Saad aru – kui oled mõne ogaga, okei, aga kui on tunne, nagu oleks siiliks muutunud, siis on uutel ja võimalik, et sulle kõige sobivamatel inimestel sinu südameni ulatuda väga keeruline. Võimalik, et me oleme vahel nii harjunud, et mis see üks okas siin või seal ikka teeb – aga usu, su lähedased tunnevad, kui sul on valus ja kui ütled neile teravalt – see teeb haiget nii neile kui ka eelkõige sulle endale. Seda valude ülekandumist epideemiana on aga võimalik peatada. Jah, just – läbi andestuse.


Andestamine avab uksed uutele imedele ja võimalikkustele!

Andestamine pole kellegi heakskiitmine, vaid enda vabastamine kogemuse raskusest.

Pimedus ei oska pimedust ära ajada, vaid valgus suudab seda. Vihkamine ei vabasta vihkamisest, vaid armastus suudab seda.

Martin Luther King, Jr.

Andestamine on vangi vabastamine ja avastamine, et see vang olid sina ise.

Lewis B. Smedes

 

Nõrgad ei suuda iialgi andestada. Andestamine on tugevate tunnus.

Mahatma Gandhi

Kellele andestada, kui on raske? Ehk alustaks sellest, et andestaks endale, et led hingena just sellised õppetunnid valinud?


Andestades endale enese valikud – ei pane me vastutust oma õnne ja elu eest kellegi teise kaela, vaid saame oma väe tagasi.


On need olnud keerulised või lihtsad õppetunnid – tegelikkuses vahet pole.

Oskus andestada on hädavajalik igaühele meist, kes tahavad kogeda tõelist südamerahu.

Inimeseks olemine on duaalsuste maailmas eksisteerimine. Läbi andestuse saame aga tõusta senistest kogemustest kõrgemale, suuremasse rahusse, harmooniasse ja armastusse.

Andestamine ei tähenda kellegi heaks kiitmist, kelle tegude viljad on toonud valu, kannatusi, pettumusi või lausa depressiooni. Andestamine on tööriist, et ennast nendest madalasageduslikest võngetest, hingelepingutest ja karmamustritest välja tõsta, aidata oma hingel terveneda, et häälestuda rõõmu ja teadlikkuse lainepikkusele.

Kui tunned, et vajad selles teemas toetust ja julgustust, saad selleks kuulata sedasama andestamise meditatsiooni.

Õnnistuse ja armastusega

Stella

Bình luận


bottom of page