TALVINE KINGITUS SÜDAME SOOJENDAMISEKS

Kas soovid väikest jõulukingitust hingele?

Täna tahan sinuga jaga väikest vahepala minu südamele ja hingele väga armsa maagiameistri elust ja loomingust. Rumi luuletused. Mul on tunne, et kes neid teab, siis kõigil on justkui oma armulugu selle loominguga. Igaühele omanäoline ja puudutav. Kas tahaksid täna ka enda südamesse seda soojendavat hoovust lubada? Kui jah, siis oled sattunud õigesse kohta!

Mind on Rumi looming ja eluloo teadmine väga palju aidanud, sest olen tihti olnud kohas, kus olen tundnud, et mu süda on täiesti murtud. Kuidas siis sellistel eluhetkedel endas taas leida see, kes tahab elada, kes tahaks veel midagi luua, tahaks olla olemas?

Tema sõnad "Haav on see koht, kustkaudu valgus hinge pääseb", on mind nii paljudel taolistel hetkedel aidanud taas ärgata ka kõige pimedamas leinas ja südamevalus. Et leida endas taas see lootusekiir, leida kannatuste tagant uks uude ellu, leida armastus ka siis, kui kõik näib olevat põrmuks varisenud.

Just nüüd imeilusal advendiajal kingin oma südamelt sinu südamele selle video-helisalvestise, kuhu mõned selle imelise meistri loomingukatked olen kokku lõiminud. Kui sulle see väike meditatsioon meeldib, siis soovitan kindlasti tema kohta lugeda siit alt ka eluloo kohta ja mine tea – ehk suunab sinu süda sind veel põnevatele radadele, mida me praegu aimatagi ei oska.

Saad registreerida tasuta videot kuulata siit vajutades pildile.

PÄRSIA SUFI JALALADDIN RUMI LUULETAJA: ELULUGU, LOOVUS - LUULE

Allikas: https://et.urbanility.com/3996897-persian-sufi-poet-jalaladdin-rumi-biography-creativity

Jalaluddin Rumi on Pärsia Sufi poeet, kes elas 13. sajandil. Paljude jaoks on ta tuntud kui Mevlana. Ta on tuntud, kui tark mees ja mentor, kelle looming ja aegumatu filosoofia on puudutanud miljoneid südameid.

MIS ON SUFISM?

Kõigepealt selgitame lühidalt, miks Rumi't peetakse Sufi luuletajaks. Sufiks nimetatakse sufismi järgijaid, islami esoteerilist elufilosoofilist suundumust, mida iseloomustas eelkõige kõrge vaimsus ja asketism, mis pärineb VII sajandist.

JALALADDIN RUMI: ELULUGU

Suur luuletaja on sündinud 1207 g Balkh linnas, mis asub tänapäeva Afganistani põhjaosas. Bach al-Din Valad, tema isa, oli nendel aastatel kuulus teoloog. Ta pidas ennast kuulsa müstiku ja Sufi al-Ghazali vaimse ja ideoloogilise järgijaks.

1215. aastal on Valadi perekond sunnitud oma kodumaalt poliitilistel põhjustel põgenema. Seda tehti Mekka palverännaku ettekäändel.

Teekonnal pidid reisijad peatuma Nashapuris. Siin kohtus kogu pere kuulsa Sufi jutlustaja ja õpetajaga kirjaniku Firuddin Attari'ga. Attar nägi Valadi pojal sõna suurt väge ja ennustas talle suurt tulevikku mitte ainult luuletajana, vaid ka vaimse õpetajana. Lahkumise eel esitles Firuddin noortele Rumi'le Müsteeriumiraamatut , tema jaoks väga väärtuslikku kingitust. Jalaladdin ei jätnud seda raamatut terve oma elu, hoides seda kõige kallima varandusena kaasas.

RÄNDAMINE

Damaskuses toimus taas üks huvitav lugu. Tuntud Sufi ja õpetaja Ibn al-Arab nägi Rumit, kes kõndis oma isa taga, ning ütles: „Vaadake järve järgivat ookeani.“

Jalaladdin Rumi ja tema pere rändasid veel pikka aega pärast Balkhist lahkumist. Lõpuks otsustas Valad jääda Ruma pealinna Konyasse. Nendel aastatel sai see linn varjupaigaks kõigile, kes põgenesid Islami territooriumi hävitanud mongoli reididest. Seetõttu oli siin palju luuletajaid, teadlasi, müstikuid ja teolooge.

Rumi elas selles paigas pikka aega. Varsti kohtus ta ühe eaka Sufiga nimega Shams ad-Din, kelle vaated mõjutasid suuresti noormehe moodustumist. See oli Shams, kes oli suuteline Jalaladdini südames süütama kõige täiuslikumat ja terviklikumat müstilist armastust, mis sai hiljem luuletaja loovuse aluseks.

PILK RUMI USULE JUMALASSE

Jalaladdin Rumi rääkis palju aega Shams ad-Diniga, kes aga peagi surma mõisteti ja mõrvati julmalt.

See oli Rumi jaoks uskumatult raske leinakogemus, sest kaotas temale ühe kõige lähimatest inimestest. Reaalsustaju muutus aina teravamaks. Vaeveldes valu ja surmateemades, tundis poeet väga ehedalt, mis on ebaõiglus ja julmus. Ta hakkas end piinama küsimustega, kuidas küll õiglane, armastav ja sõbralik jumal võiks lubada sellist kurja maa peal tekkida, sest kõik on temale allutatud ja midagi ei juhtu väljaspool tema tahtmist.

Nende mõtete põhjal hakkab järk-järgult kujunema Rumi filosoofia alus. Luuletaja mõistab, et Jumal ei ole midagi muud kui Jumala armastus, mis oma olemuselt on piiramatu ja kõikuv. Nagu teised sufismi toetajad, suhtub Rumi äärmiselt negatiivselt pelgalt intellektuaalsetesse võimetesse. Seepärast otsis ta rohkem figuratiivsust ja võrdles Jumala armastust kui joobeseisundit, mis viib ekstaasi ja hullumeelsuseni. Rumi uskus, et ainult tõeline tavapäraste piiride ületamine võib viia inimese tõelisele vabanemisele ja võimele vabaneda ratsionaalsuse ja meele ahelatest.

Ainult piiramatu usaldus eksistentsi (eluprotsessi) vastu saab võimaldada inimesel tunda oma olemuse ja mõistmise vabadust ja mõistmist. Et elu ja kõik, mis selles toimub, eksisteerib arusaamatute seadustega, kus on loogikat, kuid see on inimmeele kontrolli all. Peamine asi, mida inimene vajab, on usaldus ja aktsepteerimine selle suhtes, mis toimub.

VABA TAHTE KÜSIMUS

Rumi luuleraamatud otsivad sellele küsimuse vastust. Käsitledes vaba tahte probleemi – kas meil kõigil on oma saatus, mis määrab kogu meie elu või inimese elu on kui tühi leht, millele saab kirjutada oma ajaloo, mida juhivad ainult soovid.

Rumi mõistis, et mitte kunagi ega keegi ei suudagi seda lahendada, sest tõelise vastuse leidmine loogilise põhjendusega on võimatu. Seetõttu uskus luuletaja, et see küsimus tuleks viia vaimupiirkonnast sinna, kus "süda domineerib".

Inimene, kes armastab Jumalat, liitub universaalse elu ookeaniga. Pärast seda, mis iganes ta ette võtab, see ei kuulu talle, see tuleb juba ookeanist. Kui inimene peab ennast millestki eraldiolevaks, jääb ta justkui vaid veepinnale. Siiski, kui ta endast väljapoole vaatamise asemel pöörab tähelepanu keskmele, enda sisse, mitte perifeeriale enda ümber, mõistab ta, et kogu eksistents on jagamatu ja üks. Põhjalik ja kõikehõlmav armastus võib muuta inimest nii palju, et teda nii palju piinatud küsimused kaovad justkui iseenesest. Ta hakkab tundma ühtsust tõelise olemusega iseendas, mis annab talle tunde, mida võib kirjeldada arusaamisega "mina olen Jumal".

SUFI VENDLUS

Pärast Shami surma saab Rumi moslemikooli õpetajaks. Siin kasutab ta uut õpetamismeetodit - ta tutvustab õpilastele Koraani, kasutades Sufi traditsioone.

Rumi omistas suurt tähtsust lauludele, tantsudele ja muusikale. Luuletaja luuletused peegeldavad tema vaadet nendele kunstidele: maine muusika tundus talle peegelduvat taevalike sfääride meloodiaid, mis peidavad endas ja samas ka väljendavad loomingu suurt saladust; Dervishi tants oli planeetide tantsu kehastus, täites universumi rõõmu ja kirgastumisega.

Järgnevate aastate jooksul loob Rumi Maulavia Sufi vennaskonna. Organisatsioon jätkas eksistentsi pärast luuletaja surma. Mõnes moslemiriigis on see endiselt olemas. Noored mehed võetakse vastu vennaskonda, pärast 3 aastat kloostris elamist.

SURM

Viimastel aastatel on Rumi pühendunud kohtupraktikale ja kirjanduslikule tööle. Luuletaja suri 1273. aastal 66-aastasena Konya linnas.

Täna on Jalaladdin Rumi tunnistatud kõigi aegade ja rahvaste suurimaks müstikuks. Tema filosoofilised vaated ja õpetuste alused peegeldusid luuletuses, mida ta pidas parimaks viisiks, kuidas väljendada oma tänulikkust ja armastust jumaliku vastu.

LOOVUSE TUNNUSED

Nii või teisiti, kuid kõigepealt oli Rumi. Lüüriline “Divan” sisaldab erinevaid poeetilisi žanre: rubai, gazelles, kasyds. Ta kuulutas neis inimelu väärtuse ideed ja lükkas tagasi formaalsuse, rituaalluse ja skolastilisuse. “Masnavi” kogumikus sisalduv „luuletus peidetud tähendusest” peegeldas neid ideid kõige selgemalt.

Hoolimata sellest, et luuletused olid kirjutatud usulise idealismi raames, tekitasid nad sageli massilisi revolutsioonilisi tundeid ja isegi kõnesid.

"MASNAVI"

Mitte nii kaua aega tagasi ilmus riiulitel raamat „Transformatsioonide tee”. Sufi-tähendamissõnad ”(Jalaladdin Rumi). Kuid vähesed inimesed teavad, et see ei ole täielik töö, vaid ainult osa suurest eepilisest didaktilisest luuletusest, millel on umbes 50 000 salmi, mida nimetatakse “Masnav-iks”, mida tervikuna võib nimetada sufismi entsüklopeediaks.

Kõiki lugusid ühendab ühtne meeleolu, mida väljendatakse riimitud kupettides, mis püsivad ühes rütmis.

"Masnavi" on moslemimaailma üks loetumaid ja lugupeetud teoseid. Maailma kirjanduse puhul tõi luuletus Rumile suurima panteisti* luuletaja nimetuse.

Pantheism on uskumus, et reaalsus on jumalikkus, ja et kõiges ja kõige läbi elab lõpmatu jumal.

*** Selline on väike lühikokkuvõte selle võimsa meistri teekonnast.

Kui sul on ka endal mõni lemmikluuletus temalt, siis oleks nii armas, kui jagaksid seda ka siin all kommentaarides.

Või tahaksid jagada enda kogemust tema luuletusi kuulates või lugedes.

Aitäh kõigile kommntaari jätjaile ka juba ette ❤️

Stella