Kaasakutse

Kutsun Sind uurima üht kõige imelisemat olevust siin maamunal. Just nimelt. Sind ennast. Mul on olnud kombeks Maagilise Reiki Meistrikoolitusel kinkida uutele Meistritele elevandikuju. Lisaks sellele, et elevandikuju sümboliseerib juba ammust aega küllust ja edu ja head õnne, on elevantidel väga omapärased silmad. Nende silmad on nimelt niimoodi ehitatud, et nad näevad maailma väga palju teistmoodi kui meie. Nad näevad, et kõik ülejäänu on suurem ja arvavad, et nad on väiksed loomad. Vahel mul on tunne, et me oleme inmestena nagu elevandid. Arvame, et oleme saamatud ja väikesed, aga oota Sa vaid, kui me portselanipoodi satume (ehk teiste inimeste eludesse).

On aeg märgata, et me loome enda maailma ja vähe sellest – me loome ka teineteist. Me kiirgame elujõudu – meie mõtted, sõnad, teod, tunded – kõik see on energia, mida me küll palja silmaga ei näe (vähemalt enamus meist veel mitte), aga need eksisteerivad. Need on reaalsed vibratsioonid, energialainetused, elektromagnetilised, ja me mitte ainult ei paiska neid endast välja, vaid VÕTAME KA VASTU.

Meie energiakeskused ehk tšakrad on energeetilised portaalid, mille kaudu toimub infovahetus.

Nagu uksed, millest voolab nii sisse kui väljapoole. Või nagu raadiosaatjad ja antennid üheagselt. Me vahetame infot ja see on normaalne ja selles pole midagi kuritegelikku või veidrat. Teisiõnu kehakeemia. See aitab meil mõista, mismoodi teised inimesed või mistahes elusolendid end tunnevad. Vana aja energias on olnud meie energeetiline läbilaskevõime ehk energeetiline mõistmise tasand madalam, et saaksime kogeda eraldatust ja segadust, kogeda kõiki neid tundeid, mida võib seostada vähemaga kui puhas õndsus. Kas on vaja meeldetuletust – viha, süütunne, häbi, teadmatus, usaldamatus elu suhtes jne. Need tunded on kõik otseselt seotud sellega, mil moel ja kui suurel määral oleme suutnud enda energiasüsteemi istutada filtrid – blokeeringud, et saaksime kogeda nn inimlikke kogemusi. Ent ma tahaksin siinjuures meelde tuletada, et me oleme palju enamaks suutelised, kui me praeguses arengutasemes inimkonnana toimime. Palju enamaks.

See on revolutsioon, see on läbimurre kuldsesse ajastusse. Ja mitte vaid tablettidega, aga miljonid inimesed, kes mediteerivad igapäevaselt ja teevad joogat, tõstavad kogu inimkonna vibratsioonitaset. On tehtud katseid, kus uuriti kriminaaltegevuste suurusjärku enne ja peale mediteerimisgruppide toimimist nendes geograafilistes piirkondades ja tundub, et see toimis, sest ka nüüd, piirkonnad, kus on sõjaseisukorrad, kutsutakse ametlikult saadikuid – rahu saadikuid, kelle tööks on mediteerimine, et me murraksime kollektiivselt neist kollektiivsetest filtritest läbi. See on Sulle kutse ühinema. Igaühe panus on oluline.

Aga hüva, tegelikult tahtsin ma täna hoopis sellest rääkida, mida me teeme oma sõna või mõttega. Kui ma kasutan siinjuures sõna „sõna“, siis ma pean selle all silmas igas vormis – mõte, sõna, tegu, otsus, käitumine. Iga sõnaga me loome – ja mitte ainult ennast, me loome teineteist.

Oma koolitustel ma olen ikka küsinud – mis te arvate, kui te eeldate, et teie laps jääb kogu aeg hiljaks, mis siis juhtub? Mis Sa arvad? Päriselt nüüd ja praegu?

Miks me programmeerime meid ümbritsevaid? Ja miks me ise oleme teiste poolt kujundatavad? Sest kui me alateadlikult oleme loodud elama armastuses ja looduses ja kooskõlas kõigi looduse rütmidega, siis see on meie kui inimeste võime kohaneda sellega, MIDA MEIST OODATAKSE.

See on osa ellujäämisrežiimist. Nagu laps-linnud õpivad suuremate käest, kuidas lõunasse lennata, nii õpivad ka inimesed ellujäämist ja elamist.

See on osa telepaatiast. See teadvusemeel on nimetatud nn alateadvuse tunnetajaks ja paljud inimesed on ÕPPINUD neid teadmisi alla suruma, kuna on toimunud liialt palju emotsionaalseid läbielamisi, millega tegelemiseks on meil puudunud konkreetsed ja selged teadmised ja ressursid. Ent oleme me sellest teadlikud või mitte – see toimub automaatselt, see toimub, sest me oleme ÜHENDUSES. Ja mitte ainult vaimlejate arvates, vaid seda kinnitavad meile teadlased. Multidimensionaalne ühendatus.

Füüsikas nimetetakse seda kaasamise efektiks. Näiteks kaks kella hakkavad tiksuma samas rütmis, kui nad on piisavalt kaua ühes ruumis. Inimeste südamed hakkavad põksuma samas rütmis, kui muusika jne. Ehk siis me oleme loodud harmoniseeruma.

Mida siis teha?

Ma olen avastanud, et pea iga inimesega kohtudes on mul erinev TUNNE. See on pannud mind jälgima, missugused need tunded on. Näiteks kui mu juurde seansile tuleb inimene, kes usub siiralt, et ta saab minu juures suurepärase seansikogemuse, täpselt tarvilikud teadmised ja hulganisti äratundmist oma elu uuena jätkamisel, siis nendel seanssidel toimuvad tõelised imed, läbimurded, mida inimene on oodanud näiteks aastaid. Teisalt jälle, kui tuleb inimene, kes väga ei usu ja tuleb niisama kontrollima, et kes see hull on ja mis juttu ta räägib, siis mul on väga raske enne tema tulekut tuba korrastada, asjad kukuvad ümber, vesi läheb maha, tekivad vastuolud juba enne saabumist. Asi on selles, et ma tunnen ette.

Aga mul on saladus. Päike kiirgab läbi igasuguse pimeduse. Mida vähem inimene armastusele vastu punnib, seda suurema laengu ta saab. Ma ei saa inimesi sundida armastama, aga kui ma HOIAN kujutluspilti eneses temast kui tervest ja puhtast jumalikust kehastusest, sünnivad muudatused sageli pea silmapilkselt. Ja ma ei pea seda isegi kõva häälega ütlema või kellegagi pahandama. Kui hoian kõrgemat vibratsiooni, on see kaasakutse kogejale tulla samuti kõrgemasse sagedusse.

Sama kehtib ka enda kohta. Kui ma teen hommikuti oma praktikaid ja palvetan ja loon enda päeva teadlikult, siis seda selgemalt ma häälestun vibratsiooni, kus ma tõmbangi selliseid kogemusi ligi..

Inimteadvus võtab vastu ja saadab infot välja.

Lihtne harjutus: kui soovid, et keegi muutuks – hakka teda kujustama teistsugusena. Näiteks kui keegi on kurb, kujusta teda õnnelikuna. Näiteks mina olen oma aasta soovikaartidele teinud perekonnanurga, kus olen palunud ka oma venna-ema-õe eest. Ja uskuge mind, on olnud momente, kus olen olnud täielikus lootusestuses, sest olukorrad on tundunud lahendamatud. Kokkusattumus või mitte, aga nende elud on muutunud ja lihtlabaselt öeldes – paremuse poole.

Mul on vahel tunne, et inimene võib olla maailma kõige pimedamas augus oma mõtete-tervise-ja-eluoluga, aga PIISAB VAID ÜHEST INIMESEST, KES USEB TEMASSE. Ja mul on tunne, et sellepärast me olemegi siia tulnud kambakesi, et kui me ise ei usu, siis usub keegi, kes armastab.

Ehk siis taas-avastasin lihtsa retsepti: küsi ja Sulle antakse.

Seda koodi – teised inimesed programmeerivad mind – saab murda ja saab välja astuda ringist, kus me oleme ennast loonud teistele meeldimiseks nende inimeste kujutluste või haigetsaanud tujude kohaselt. Aga see nõuab tohutut jõudu, väga võimsat otsustust olla ise kiirgav ISEENNAST ja ENDA TAHET. Minu jaoks on see tähendanud mu enda hingeosade tagasitoomist ja omaenda hinge valguse kiirgamist. Ka siis kui mõned inimesed veel ei mõista mu tegevusi. Mis siis. Igaüks näeb, mida näha tahab. Mina valin luua just SELLIST VIBRATSIOONI, nagu mu hing on tulnud jagama. Ja ka siis, kui ma olen mõistetud ja vastu võetud alles viiesaja aasta pärast, mis siis. Ma teen oma elumissiooni tööd. Ja üha rohkem on neid, kes tegelikult saavad aru, näevad ja tunnevad ära.

Sellest saab justkui sisemine päiksepaiste, mis kiirab ja kiirgab ja kiirgab ja absoluutselt igas suunas. Ja kutsub teised päiksed kiirgama. See on eeldanud iseenda vastu võtmist kõige koledamas, ehk nende filtrite läbimist, mis on tundunud inetud ja mustad ja õudsad ja koledad.

See on täielik valgustumise teekond. Mitte poolik. Mitte korraks. Vaid täielik alistumine armastusele. Mõistmine, et kõiges ja kõigis elab seesama valgus. Et kõik on ühenduses, üks ja toetab meie arengut. Jah, Sa lugesid õigesti. Selsamal hetkel kui hakkasin usaldama, et KÕIK TOETAB MINU KÕRGEIMAT ARENGUT, hakkasin ma nägema, mismoodi see toimib.

Ma olen vabaduse poolt.

Ma usun vabadus on see, kui me ei defineeri, sildista enam kedagi või midagi. Jah, see võib tunduda kentsakas ja keeruline alguses. Aga ma tunnen, et sellega me kingime meid ümbritsevatele kõige suurema kingituse, mida elases kinkida saame – meie armastuse. Seesama sekund, kui lased oma mõistuse vibust kriitikanoole või tõstad ninakirtsutuse saatel põlastusekirve, lõikad läbi austuse. Ja kus pole austust, pole armastust, pole usku, ega lootust. See tundub nii tavaline, nii harilik, et seda on hakatud pidama normaalseks. Ma olen aastaid seda harjutanud, et olla inimeste moodi. Et te usuks, et ma olen ka inimene, nagu teie. Ma olen nii tahtnud olla inimlik, vastu võetud. Kui ma praegu mõtlen, miks ma seda tahtsin.. et ilmselt armastust kogeda. Nii tahtsin, et oleksin armastatud. Siis ühel hetkel taipasin, et see kõik on super, aga tegelikult kõige suurem rõõm on see, kui ma olen ise armastav, piirideta, tingimusteta. Isegi ma ütleks, et defineerimata. Lihtsalt. Jube palju kergem on siis – ei pinguta, et vihata.

Ma millegipärast usn, et ka Sina, kes Sa seda loed, soovid tegelikult ju sedasama. Armastada ja olla armastatud. Ja isegi kui see kõlab klišeena, siis mis oleks kui mõtiskleks korra üheskoos. Kas seda oskust saab viia täiesti uuele tasandile, uue kvaliteediga luua ennast ja maailma. Defineerimata ja sildistamata. Vähemalt mitte ebameeldivate siltidega. Või siis natukenegi vähem. Vähemalt katsetada sel nädalal. Äkki hakkab meeldimagi? Ja kui tunned, et oled juba täielik proff ja Sina küll ei ole hinnanguline, kas siis on võimalik võtta maha ka näpuga näitamise sildistused, et mina olen nii vägeva, aga nemad veel on hinnangulised? Selle asemel õnnistada. Jah. Lihtsalt näe neid jumalikust valgusest täidetuna. Kiirgavana. Päiksena, rõõmsana, rahulikuna.

Tead ju küll kui hea tunne on, kui keegi Sinusse usb, Sind austab ja hoiab ja armastab. Oleks siis sellised üksteise jaoks?

Ehk siis selline lihtne kodutöö – täita end mõttes, oma tunnetes, oma keha puhta valgusega ja seejärel kiirata seda väljapoole. Jälgida kaaslasi, oma perekonda. Iga kord, kui tahaksid hakata nende eest nende elu elama, tuletada endale meelde, et ka nemad on Suure Vaimu kehastused ja nad võivad teha ja olla täpselt nii nagu tahavad.

Kui tunned, et sooviksid sel teekonnal veidi julgustust ja toetust, siis soovitan Sul tulla osalema ka iganädalasel kaugseansil, mille lisainfo leiad siit.

Võid jätta ka mõne sõna kommentaaridesse, kas oled tundud kunagi, et teiste inimeste (kas negatiivsed või positiivsed) eeldused on Sinu elukäiku mõjutanud. Millegipärast facebooki laigid kaovad mu lehelt tehnilistel põhjustel mingi aja pärast, seepärast oleks kommentaar väga luks, et jääks jälg ja tagasisde, kas mu teooria on ka praktikas kehtiv ja mitte ainult minu puhul.

P.S. Kes on minu juures Maagilise Reiki I-II astme läbinud, olete oodatud ka Meistrikoolitusele, mis toimub 7-9 oktoobril Tallinnas. Kirjuta mulle stella.shakti@gmail.com