KUTSE – palun tuleme mõistusele!

Armastuse ja rahu energias, see kirjatükk on loodud olema väikseks teeviidaks selgusesse. Kui Sa arvad misiganes asja kohta teistmoodi, siis tea, et see on täiesti austatud ja lubatud.. See on lihtsalt minu killuke kogemust ja tähelepanekuid ning ei kandideeri kellegi vastu olema. Mina olen rahu poolt, armastuse poolt, harmoonia poolt.

Energiatöö õpetaja ja igavese igaviku õpilasena olen ma aga teinud teatavaid märkmeid selle kohta, mil moel ma näen, mismoodi inimesed oma energiat kasutavad ning siis imestavad, et tulevad teatavad tulemused. Justkui sõltuks tulemused millestki muust kui neist endist!

Loodan, et peagi saabub aeg, mil inimesed hakkavad tõde kõrgemalt hindama.

Tõde on praeguse ajastu väga oluline nimetus. Öeldakse, et tõde on mitmeti mõistetav ja mitmetahuline ja iga nurga alt erinev. Ma saan aru, miks ja kuidas seda öeldakse, ent ometigi vaadates olukorda terviklikkuse seisukohast, pole lõhestumist, pole erinevusi - on üks suur ja igavikuline mäng. Igasugune peitu pugemine selle eest, mis meis endis toimub, näitab lihtsalt ebaküpsust ja tahtmatust võtta vastutus. Küpsus on täielik teadvustamine, iseendale ausalt otsa vaatamine.

Me loome seda reaalsust nii individuaalselt, aga ka kollektiivselt, ühe suure maailmaperena.

Jaa, palun vabandust, kui see Sind pahandab. Kui on tunne, et elu on tõsine ja dramaatiline ja duaalne, on Su kroonkeskus veel suletud, Su aju ei tööta täiel võimsusel, Sinu täispotentsiaali kohaselt. Miks ma seda tean? Sest ühel hetkel, kui hakata oma aju kasutama enda tõe kohaselt, lähtudes enda parimatest soovidest iseenda (seega aga kõige, kuna kõik on üks) suhtes, usaldades oma sisetunnet ja käitudes vastavalt enda suurmale armastusele, ei sulge me oma kroonkeskust valede ja eitustega, teisisõnu – ei blokeeri oma käbinäärme ja ajuripatsi toimimist, ning tulemuseks on maailma selgem mõistmine ja arusaamine.

Kiireim viis selleks on rahunemisoskuse praktiseerimine. Meditatsiooniks võib seda nimetada. See on lõõgastumine mitte ainult viinapitsi najal oma meeli hägustades, vaid lubades tegelikult ja kainelt ja selgelt endale sõõmu reaalsust.

Reaalsus kui selline saab uue tähenduse. Hakkame mõistma, miks mingi asi olemas on, asjade algpõhjused ja tegude tulemused saavad meile äratuntavaks. Ja just nimelt tuntavaks, tunnetatavaks meie enda keha tarkuse kaudu.

Kuna meie keha koosneb DNA-st, millest vaid osa on nö nähtav maailm, suur osa meie olemusest on tavasilmale nähtamatu (võid seda kiirgust aga mõõta eri aparaatidega, mis mõõdavad meie elektromagnetkiirgust, ajulaineid, närviimpulsse jne). Teadlased on teinud mitmeid katseid, kus näiteks toataimed tunnevad ära, mis tujus nende peremees on. Kuidas see võimalik on? Just nii maagiliselt kui seda mõelda tahad. Tegelikkuses on mõjutajaks see, et oleme kõik omavahel multidimensionaalselt ühenduses.

Inimeste energiaväljad mõjutavad teineteist kaasamise efektiga. Ehk siis üks vibratsioon kutsub teise vibratsiooni sarnaselt kaasa võnkuma. Näide: kui ühel inimesel on hea tuju, tahab ta, et ka teistel oleks hea tuju ja kellele see meeldib, võngub kaasa. Kui keegi kurvastab ja nutab, võib see mõjutada ka teisi sarnaselt kaasa tundma.

Ma usun, et see kogemus on vajalik, kuna selliselt saame me lastena õppida tegema asju, jälgides ja matkides lihtsalt oma vanemaid, ja siis antud kogemust iseenda peal korrates. Sellel on oma kindel tähendus ja funktsioon.

Küll aga muutub olukord nüüd pisut keerukamaks, kui vaatame, kogeme ja loeme asju, mis meile nii väga ei meeldi. Näiteks kui ma kunagi kohustuslikku kirjandust lugesin, elasin läbi mitmeid emotsionaalseid läbielamisi nagu seda tegid raamatukangelased. Hetkel, mil selle enda jaoks avastasin, tekkis minus väga suur põnevus sellise maailma suhtes - kuidas on nii, et ma loen õnnetust armastusest ja järgmine hetk juhtub minuga pea samasugune stseen või peatükk nagu seal raamatus?

Mingi hetk oli see naljakas, siis oli põnev, edasi muutus aga tüütuks.

Samastumine filmikangelaste või raamatutegelastega on üsna levinud ja seda võib kinnitada ilmselt pea iga psühholoogiaharidusega inimene. Loomulikult on see iseasi, millised mõõtmed see kellegi puhul võtab.

Olen kuulnud ka arstiteaduskonna tudengite lugusid, kus samal ajal kui haigusi õpitakse, põeb suur osa neid samal ajal ise enda peal läbi.

Lisaks kogemused, kus taimetoitlased söövad üle pika aja liha ja näevad siis unes tapmist ja tagaajamist. Neid näiteid võib siit igapäevaelust leida ilmselt tuhandeid.

Hüva, minu loogika paneb siinjuures pildi kokku selliselt - see, mida me tarvitame vibratsiooniliselt, selleks me saame, seda me kogeme ja seda me ka enda ellu kutsume ehk magnetiseerime.

Küsi ja sulle antakse, öeldakse. Noh, mida antakse, ongi küsija enda teha ilmselt. Küsimine käib kas teadlikult või alateadlikult kogu aeg, oleme me sellest teadlikud või mitte – energiakeelt kõneleme universumiga ju pidevalt.

Energialaengud, mida välja saadame – meie mõtted, sõnad, tunded – saavad võimendatud iga kord, kui pöörame neile tähelepanu. Näiteks korduvad mõtted, foobiad, hirmud, haigused, millest räägitakse – kõik võimendub kui selle rääkimise sisuks pole just vabastamise taotlus.

Pööra pilk valgusesse. Mis võiks olla veel lihtsam? Pealtnäha jah!

Lihtsalt niiviisi öeldes on see üks tore käibefraas, sõnakõlks.

Lihtsus võib tunduda väga keeruline, kui me enda jaoks selgeks ei mõtle, mida me tegelikult selle all silmas peame.

Mis see valgus või valgustatus on?

Mingi kosmosejaam, kust läheb rong mannavahumaale? EI! Suure tõenäosusega mitte ja seda teab igaüks.

Mis on see, mis toob tõelise rahulolu- ja täidetuse tunde?

Pitsa, jäätis ja palju seksi on vaid poolel teel sinna. Nauding on tore, aga tõeline rahuldus saabub alles siis, kui me teeme tõepoolest asju, mis tõstavad vibratsiooni ja ei lase sel jälle kusagile mutionuauku kukkuda, ehk siis igasugune kogemus, mis juurutab meisse veel suuremat hirmu, õudust ja valu, on tarvis lõpetada!

Teadlikkus ehk valgustatus algab kõige tunnistamisest nagu see on. Ilma süüdistuste, pahameele või keerutamiseta.

Minu arvates tasuks tähele panna, mis praegusel hetkel maailmas toimub.

Kui palju on näiteks käiatud fraasi: „Oo, tahan abielluda tumedanahalise välismaa mehega!“ Nüüd need "välismaa mehed" tungivad hordidena siia heledanahaliste maale. Kas nüüd võtab keegi vastutust enda soovide eest? Kas endale kogemusi soovides jäid mingid aspektid läbi mõtlemata? Et need mehed võiks olla ka rahumeelsed, armastavad ja intelligentsed? On aeg hakata väga täpselt läbi mõtlema, mida me soovime!

Teine väga oluline küsimus, millest ma olen juba nii mõneski kohas kirjutanud ja rääkinud – nii kaua, kui meie kinodes näidatakse vabatahtlikult filme mõrvamisest, vägivallast, õudusest ja vägistamisest, pole meil lootust, et need kogemused meie ühisväljast kaovad. Kõik, mida me näitame oma lastele, on nende jaoks õpetus, kuidas elada.

Kas pole mitte täiesti silmakirjalik nautida kriminulle ja samal ajal hukka mõista neid, kes taolisi asju reaalses elus loovad? Taoline masside koolitamine vägivaldsusele toimub ju läbi pea iga meediakanali - televisioon, raadio, kino, teater, on üles ehitatud DRAAMALE. Samal ajal rääkida, kuidas me oleme rahu armastavad inimesed, on naeruväärne!

Kolmandaks ja väga oluliseks punktiks pean ma neutraalsust. Ma saan aru, et prantsuse lipuvärvid on ilusad ja inimesed toetavad enda arvates rahu ja harmooniat neid värve enda profiilipildiks seades, aga kas me anname aru, et seesama riik, kelle värvidega inimesed end praegu ehivad, samal ajal valmistub pommitama/pommitab teisi inimesi. Jah, sõjavägi on hävitamas elusid. Palun vabandust minu lihtsameelsuse eest, aga igasugune mõrv on mõrv, tapmine on tapmine ning energeetiliselt seda energiat toetada on sama, mis ise seda olukorda kaasluua. Neutraalsuse all ei pea ma silmas südametust või tüdinenult selja keeramist. See on kaastundlik ja vägivallatu suhtumine – mitte kedagi õigeks mõistes või valeks pidades.

See, et me peame neid tegelasi, kes armutult sõja-energiat külvavad, ebainimlikeks sõjarobotiteks või hullunud poolearulisteks, on kõige selle tulemus, mida me varasemalt oleme ühisteadvusesse loonud. Praegu tegeletakse tagajärgedega, meil on aeg hakata vaatama põhjuseid – kui tahame uusi tulemusi, on aeg uuteks tegudeks.

Alustades individuaalsest. Kui Sul on tunne, et tahad elada rahu ja armastuse energias, tee vastav taotlus ning tee endast parim, et see nii ka oleks.

Mina soovin elada armastuse ja rahu energias, õnneliku ja tervikliku ja tervena.

Seejärel kutsun ma kõiki, kes tunnevad südames äratundmist, palvetama kõikide inimeste eest, kogu inimkonna eest. On need kannatanud või kannatusi põhjustanud, kõigil on südames seesama SINA ISE. Sa oled see kõik. Tea seda, tunne see ära. Tagasiteed pole. Kui Su käsi on kord sirutunud tõelise tõe järele, siis on Sul nüüd aeg see endas ära tunda. Vastuhakk armastusele võib põhjustada kannatusi, valu ja piinlemist.

Alistu armastusele. Tunne ära, et Sa oled see, kes elab kõiges, mis on, kõigis ja alati ja kõikjal. Eriti vajavad meie õnnistust need, kes on oma armastuse rajalt eksinud. Kelle südames on kübegi soov luua veel viha ja vägivalda, vajab meie armastust eriliselt, sest see peab olema suur valu, mis on pannud südame sulguma, et tõsta käsi teise ISEENDA vastu.

Mitte ükski laps, mitte ühelgi maal, mitte eales, pole sündinud vägivaldse ja õelana. See on meie enda teha, meie enda ühisväli, meie teadvuse põld, meie mänguplats.

Minu ettepanek on alustada vägivallatu kultuuri eeskujul käitumist ning täielikult peatada Eesti Vabariigis avalikult igasuguste õudusfilmide, sõjafilmide, vaenu ja terrorismi õhutavate teoste näitamine, kinos, teatris, televisioonis, raamatulettidel. Aitab sellest õuduste loomisest! See on minu planeet ka!

Ma usun, et ainuüksi see väga lihtne ja selge avaldus võib olla väga suureks inspiratsiooniks ning maailma silmi avavaks uudiseks, mis kahtlemata ei jää tähelepanuta mitte üheski riigis ega ühelgi maal. On aeg ärgata.

On koit, kuninglik loit, valguse võit äratab maa. Prii on taevapiir, esimene kiir langemas me maale. Hõik - murrame kõik, et vabana saaks hingata taas. Näe - on murdund jää ulatagem käed, ühendagem väed. Nõul, ühisel nõul, ühisel jõul, me suudame kõik. Ees on ainus tee, vabaduse tee teist ei olla saagi.

Katkend Tõnis Mägi luuletusest "Koit"

Kaua me istume ja vaikime seda tsirkust vaadates? Meie, kes me oleme vastutavad oma laste ja lastelaste eest siin! Emotsionaalset ja mentaalset prügi on juba piisavalt loodud. Hirm on, et mida minust arvavad teised, kui ma selliseid ideid toetan? Kaua Sa siin planeedil ikka värised? Veel sada aastat, sada kümme aastat? Edasi on see juba "kingitus" järgmisele põlvkonnale. Mida meie ära ei tee ja ümber ei muuda, see jääb nende teha. Selle asemel, et keskenduda pimedate juhatusel õuduse loomisele, on meil aeg käised üles käärida ja asuda looma just sellist reaalsust, nagu meile meeldib.

Meie oleme need, keda oleme oodanud juba ammu.

Aeg enda ja oma maailma loomise eest välja astuda.

Niisamuti nagu ma ei soovi, et minu juurde tulevad külalised, kes mu laste magamistoas poriste saabastega käivad, samamoodi ei soovi ma, et minu ühisteadvusväljas toodavad inimesed energeetiliselt rämpsu. Ja ma ütlen seda igaühele meist, kes armastavad märulifilme või kriminulle – Sa lood enda reaalsust just selliseks, mida Sa naudid. Kui tahad tapmist, tagaajamist ja raskeid emotsionaalseid läbielamisi, jätka samas vaimus!

Aga Sinu nimel, kes Sa tahad siia planeedile tagasi sündida saja aasta pärast, ma ütlen Sulle, et suure tõenäosusega soovid Sa lapsepõlve ilma õudusunenägudeta, sööki ilma toidumürgituseta ja elu ilma saja-aastase kilekotikuhjata oma külje all.

Seepärast tulebki hakata mõtlema tulevikule juba täna ning lõpetada endale augu kaevamine. Mitte sellepärast, et see on ebaeetiline või blaa-blaa, vaid sellepärast, et ei ole mõtet endale sõnnikut serveerida, kui tegelikult tahad hoopis maasikavahtu. Praegu käitub inimkond aga just nii – tahtes samal ajal harmoonilist maailma –, jeeee! toodame järgmise õudusfilmi! See on absurd! Igasugune vaenule õhutamine ja poolte võtmine on arulage ja näitab ebaküpsust. Sõjas pole ega saa mitte kunagi olema võitjaid. Kui just mitte arvestada hinge arengu aspekti – ehk siis hinged said vägeva kogemuse. No mina ei tea, minu arvates on siin planeedil veel üht-teist toredat kogeda peale surmahirmu ja rahapuuduse. Me alles alustame elama-õppimist, vaataks parem uusi lehekülgi, mis veel on võimalik?

Õpiks ära selle, et reaalsust, kus me elame, loome me üheskoos, ühiselt. Ei ole nii, et lähen mäe otsa ja valgustun ära, ja teised võivad sipelda seal poliitikakäras, las sulberdavad. Absoluutselt iga aruka inimese teha on see, et kui näed lapsi tikkudega laka poole tormamas, siis kas võtad selle olukorraga midagi ette või lased neil laka maha põletada. Ühiselt ja täie teadvusega, nimelt selliselt on meil võimalik muuta pärandit, mida me järeltulevastele põlvedele jätame, inimsõbralikumaks.

Minu ettepanek siin elumängus ongi see, et kui Sa tunned, et selles sõnumis on iva ja Sind huvitab asjade tegelik lahendus, ära istu käed rüpes, jaga oma ideid, otsi mõttekaaslasi, jaga seda postitust ning vaatle, mida oma vaba ajaga ette võtad – kas naudid veel mõnd sõjafilmi või on aeg uuteks algusteks?

Kuidas seda kõike teha? Alustakski sellest, et lõpetaks augu sügavamaks kaevamise, kui oleme ennast sealt leidnud! Alustuseks.

Stella

Laste advokaat

Featured Posts
Recent Posts
Archive
Search By Tags
Follow Us
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Basic Square

MTÜ Südamekeskus

IBAN: EE507700771001082851 

* nii koolituste kui seansside raha tagastamine 

on kuni 14 päeva ostuhetkest,

hilisemaid pretensioone ei rahuldata

 

©Inspiratsioonikool

sydamekeskus@gmail.com

StellaShakti.com

SUBSCRIBE YOUTUBE* LISTI

  • w-facebook
  • Twitter Clean
  • w-googleplus