Miks horoskoobid sageli paika ei pea?

Jagan üht lugu, mis minuga juhtus. Nimelt olen ma väga suur tähetarkuse ja astroloogia sõber olnud nii kaua kui end mäletan. Eriti mulle meeldivad astroloogid, kes kanaldavad. Ja ma sain täna ka selge vastuse,  miks see nii on!

Siin internetiavarustes, näiteks fb-s on ka igasugu postitusi ja kanaldusi planetaarsete seisude teemadel ning ma olen neid ka oma seinal jaganud. Siis ühel päeval saan oma teadlasest venna käest nahutada, et miks ma jagan infot, mis tõele ei vasta. Et kuu pole üldse jääras, kuu on hoopis kuskil mujal kui taevasse vaadata. Esimene hetk ma ehmatasin ennast kringliks, et missasja, mismõttes? Siis mu vennake selgitas, et lääne astroloogia on mingil hetkel läinud oma jäiga süsteemi tättu ja väikse arvutusliku vea tõttu nihkesse võrreldes sellega, mis tegelikult taevas toimub. Ehk siis planeedid ei asu reaalselt taevas seal, kus meie astroloogilistel kaartidel, kui see on lääne astroloogia kohaselt tehtud.

Astroloogias olevat kasutusel kaks põhilist süsteemi. Ja palun parandage mind, kui ma eksin, armsad sõbrad astroloogid! Üks on siis fikseeritud süsteem, mis mingil ajal sai ära kirjeldatud, et vot - asjad liiguvad taevas nii ja niisugustel kiirustel ja kaugustel ja nii ongi.

Teine süsteem uuendab ja kohandab enda arvutusi vastavalt sellele, mis taevas tegelikult toimub, ehk vedalik süsteem. Läänes tuntud astroloogia on see fikseeritud süsteem ja planeetide asukohad kaardil ei vasta asukohtadele taevas.

Noh, ma olin siis kohe täitsa segaduses. Vend ka väga pead ei paitanud, ütles, et inimesed loevad ja usuvad ja nii pole õige. Otsustasin, et olgu, eks ma siis uurin seda teemat edasi. ja kujutad ette mu üllatust – see kool, kus ma praegu õppima asusin Taanis, siin õpetatakse muude asjade hulgas ka vedalikku astroloogiat, ehk siis sellist süsteemi, mis lähtub sellest, mis parasjagu taevas toimub!

Bingo! Tore lugu on ka veel see, et lisaks täitsa uuele süsteemile õpime me siin lisaks ka muid toredaid asju, nagu seda on näiteks inimesi joonistama, laule kirjutama ja metsas mere ääres jalutamas käima. Hommikuti! Mina, kes ma olen eluaeg olnud täiskohaga öökull, minust on saanud inimene, kes armastab (see on ime!) hommikuti (päriselt jaa!) ärgata ja päiksetõusul minna loodusesse hängima.

Loo teeb aga eriti toredaks ja vahvaks see, et siin ei materdata teisi süsteeme maha ega talluta teisitimõtlejate otsas nelja jalaga mardisandilaulu lauldes, vaid püütakse mõista, aru saada, selgitada ja olla lugupidav kõiksugu teemade suhtes. Täna näiteks, kui meie eriti lahe kilpkonnaonu välimusega astroloogiaõpetaja selgitas, et miks vahetevahel siis lääne astroloogia toimib, on see, et sellega tegelevad enamasti naised, kes kanaldavad sinna juurde lisaks igasugu infot vastavalt intuitsioonile. Ehk siis ei vaadata ainult planeete ja planeetide mõjutusi, vaid tunnetatakse neid vaibe ka, mis ümberringi on. Noh, kindlasti tunnetavad ka mehed neid vaibe, sest meil on kõigis see tunnetuse pool olemas. 

Aga ühesõnaga - mõistatus lahendatud. Vabandust, see oli lüll kahe sõnaga, aga ma loodan, et saad aru, mis ma mõtlen!?

Kuna lääne astroloogia ongi paljusiki NIHKES võrreldes sellega, mis tegelikult planeetide sikutada ja sakutada on meis, siis sellepärast ilmselt paljud inimesed ei olegi suurt seost ära tundnud enda elus selle teemaga. Ometigi on see ülipõnev!

Mina tajun seda nii, et kõik need planeedid, millega oleme teineteist mõjutamas, on meie enda ühisteadvuse aspektide osa, ehk siis aitab meil õppida ja mõista mingeid teatavaid mustreid, teadvusetasandeid, teadvuse olekuid. Hakata vaidlema, kas planeedid mõjutavad meid, või meie neid, kaotab oma tähenduse, kui saame aru, et me oleme nendega üks. Ja samas! Nüüd tuleb kõige olulisem aspekt – kaotavad kõik siku ja sakutamised igasuguse mõtte, kui tuleme keskmesse oma valgustunud olemuse tuuma, kus olemegi lõpmatus, igavik ja õndsus.

Ehk siis selle asemel, et lõputute horoskoobivirnade taha ennast kringliks mõelda, või õppida keerukaid süsteeme, õppida ja arvutada (mida kõike võib ka teha!) tasakaaluks võiks õppida lihtsalt mediteerima ja ühendunud olekus polegi midagi vaja. Kõik teadmised, kõik oskused, kõik kogemused tulevad ise pingutusevabalt Sinu juurde ning elu on voos, valgustatuses, armastuses üha enam ja enam. Mõnel käib see valgustumise pauhh kõva käraka ja ühe korraga, teised on huumori mõttes valinud kogeda järk-järgult sulandumist. Mõne jaoks on see kõik puhas tsimmbiribimm, sest nad on tahtnud kogeda teistsugust vibratsiooni. Imesid võib juhtuda kõigiga. Ent on tarvis julgeda käsi selle järele sirutada. Ja ma leian, et astroloogia uurimine toob meid tegelikult väga oluliste küsimusteni, mida iga inimene võiks enda elus küsida:

kes ma olen?

kuhu ma suundun?

kas ma soovin sellel teekonnal olla just selliselt?

mis veel on võimalik?

kas tõesti olukorrad muutuvad?

Isegi kui nende küsimuste vastuseks on alguses samastumine mingi olemasoleva vormi või süsteemiga, suunab see inimest veelgi sügavamale, kaugemale, sest mõistes ühel hetkel, et me pole see vorm, me pole see kogemus või tunne, mida tunneme, vaid midagi veel ja enamat, toob see meid otsingutes lõpuks ikka tagasi kogemusse, taipamisse, sest kes astudes tõe soovimise teele, juhatab see igatsus meid edasi, kuniks see on kohal, puhta ja selgena.

Aga üks näide, miks astroloogia minu arvates väga kasulik on, on üks lugu mu enda elust. Nimelt läksin ma kooli veidi varem kui mu eakaaslased, olin siis viie-aastane, ehk läksin null-klassi siis, kui teised olid kuus ja seitse. Õppisin koolis, kus õpetati lastele ka prantsuse keelt. Kes seda kunagi on õppinud, teab, et see pole just maailma kõige lihtsam asi. Pusisime ja pusserdasime hirmsasti, aga enamus meie klassist sai ikkagi hakkama. Meie klassist klass nooremaid nimetas õpetaja lihtsalt imbetsillideks ja minule teatas ka, et Stella, sa oled nii loll, et võoksid siit klassist lahkuda. Olgu. ma olin nii hämmelduses ja mul oli õpetajast nii kahju, et tal nii raske elu oli olnud, et ta niimoodi käitus teiste inimolenditega, et ma peale väikse kurvastuse ei võtnudki midagi suurt ette.

Aastate pärast kui hakkasin astroloogiat õppima esimest tiiru (lääne varianti) õppisime, et on  ka üks planeet, et kui see on tetava nurga all (kehtib siis kõigile teatavas ajavahemiskus sündinutele), nad lihtsalt ei saagi süsteemsest mõtlemisest aru. Meie puhul oli see siis prantsuse keele süsteem, mida me ära ei ühendanud, reeglistik oma vormina ei jõudnudki kohale. Selles ajavahemikus olid siis sündinud just minust nooremate klass ja mina, ehk siis 1980 aasta paiku sündinud.

Seis muutus, kui sain 17-aastaseks. Ma mäletan selgelt koolis seda päeva, kui ma ühel hetkel hakaksin aru saama, et kõik, mkda meil koolis räägitakse, nad kõik räägivad samast asjast, sellest samast maailmast, lihtsalt eri nurkade alt! 12 aastat olin ma käinud koolis ja mitte seda mõistnud. Kahtlesin enda mõistuses.

Nüüd tagantjärgi ma näen väga selgelt, et asi võis väga vabalt olla selles, et meie loogika ja õppimisvõime siin maiste kehastustena oli TEISTSUGUNE. Ja miks?

Ma ise tunnetan, et see tol hetkel mitte mõistmine on olnud VAJALIK, et me ei õpiks vana moodi asju ära! Luues uut tsivilisatsiooni, on tarvis uutmoodi mõtlemist ja uusi lähenemisi. Klammerdudes ja kristalliseerudes vanadesse süsteemidesse, on mõnikord keeruline näha uusi vaatenurki. Selliselt saab ühisteadvus end arendada. Iga väljakutse on kutse välja kogema midagi uut ja põnevat. Kas see on mudane ja kurb koht või koht, kus ennast puhtaks pühkida ja edasi minna, on igaühe enda luua.

Mõtlen kaastundega ka sellele pedagoogile, kes meiega nii suures hädas oli! Kui tal oleks olnud teadmine astroloogiast ja võimalikest planeedi mõjutustest sellele eagrupile oleks ta võibolla saanud meile neid teemasid kuidagi teisiti serveerides arusaadavamalt esitleda! Kes seda teab, mis kõik oleks, aga selge on see, et kui asjad ei toimi, siis tasuks ehk enne vaadelda, mis võivad olla selle kogemuse juurpõhjused, selle asemel, et kedagi lolliks ja laisaks pidada. Võimalik, et ka Sinu lapsed või vanemad või töökaaslased teevad mingeid keerukaid perioode läbi enda elus planetaarsete seisude tõttu? Võimalik, et Sul endal on teemasid, mille kohta tahaks enam teada saada?! Inimmeele huvitav tendents on see, et kahtlustatakse, at ah, asjad jäävadki nii. Eriti kui midagi on omadega metsa läinud. Aga kõik on pidevas muutumises! Vedaliku astrolooga järgi võib üsna täpselt vaadelda, millal need olukorrad ja situatsioonid muutuvad. Mõnus ju?! 

Olen sellest astroloogia teemast niivõrd vaimustuses, et kindlasti tahaksin ka tulevikus sel teemal Sinuga mõtteid vahetada.

Jaga ka enda kogemust astroloogiaga – kuidas on see Sind aidanud?

Toredat kuuloomisaega, armas Teekaaslane!

Kuu on Eestis Kaaludes seekord, tõeline õigluse ja harmoonia pühitsus.

Ikka armastuse energias :D

Ja mitte mingi 4D, vaid umbes triljon D dimensioonis.... võinoh, pehmelt öeldes lõpmatuses ... olemegi ÜKS! ;)